Ajalugu
Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu asutamiskoosolek peeti Toompea lossi Valges saalis 16. veebruaril 1923. aastal, mil piirivalve ridades oli 31 ohvitseri. Esimeheks valiti kolonelleitnant Arved Engmaa.
Sarnaselt teiste Eesti Vabariigi ohvitserikogudega sai Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu ülesandeks piirivalve ohvitseride koondamine ühtseks isamaaliseks pereks ning selle tegevuses oli tähtsal kohal sõjalise, eetilise ja seltskondliku kasvatuse arendamine ning majandusliku omaabi korraldamine ohvitseride kogu liikmetele. Ühiselt moodustatud hoiu- ja laenukassa võimaldas ohvitseridele igakuuliste kinnipidamistega koguda raha ja saada madalaprotsendilist laenu. Ohvitsere tabanud õnnetuse korral, samuti teenistusest lahkunud liikmetele, eraldas kogu toetusi.
Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu tegevust juhtisid aastatel 1923-1939 kolonel Arved Engmaa ja 1940. aastal kolonelleitnant Artur Viilip. Kogu auliikmeks oli Kaarel Eenpalu, auesimeheks aga kutselise piirivalve looja kindralmajor Ants Kurvits.
Ohvitseride kogu oli tihedas koostöös piirivalve üleajateenijate kogudega, mis moodustati 1927. aastal piirivalve Narva, Petseri, Peipsi, Lääne ja Tallinna jaoskondades.
Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu asus aastatel 1923-1940 Tallinnas aadressil Uus-Sadama 9 asuva riigimaja teisel korrusel. Kõrvuti juhatuse ja üldkoosolekutega toimusid selle ruumides loengud, iga-aastased laste jõulupeod, keeltekursused ja töötas raamatukogu. Tähelepanuväärne oli ohvitseride kogu tegevus ohvitseride vaba aja korraldamisel – kogu ohvitserkond oli kõigi suuremate piirivalve kergejõustiku- ja suusavõistluste ning laskespordiürituste juhiks ja korraldajaks, samuti üleriiklikest spordivõistlustest osavõtu koordineerijaks.
Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu tegevuse katkestas 1940. aastal nõukogude okupatsioon. Paljud ohvitseride kogu liikmed represseeriti ning paljud neist hukkusid vangilaagrites. Nõukogude okupatsiooni kehtestamisel 1940. aasta juunis teenis Eesti piirivalves 46 nimeliselt teadaolevat ohvitseri, kes olid valmis välja astuma Eesti Vabariigi piiride kaitseks.
Taasasutamine
22. juunil 1993. aastal taastati Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu õigusliku järjepidevuse ja sõjaeelse põhikirja alusel ning selle esimeheks valiti taasloodud Eesti piirivalve esimene ülem Andrus Öövel. Koosolekust võtsid osa piirivalveameti peadirektor Tarmo Kõuts ja 57 hääleõiguslikku ohvitseri.
Hindamatu panuse noore piirivalve ohvitserkonna kujundamisse ja traditsioonide taastamisse andis kolonel Johan Saar, kellest sai Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu järgmine esimees. Kolonel Saare aastatepikkune visa ja ennastsalgav tegevus liitis ohvitserid ühtseks pereks ning pani aluse piirivalve tugevale organisatsioonikultuurile. Põhiliseks ülesandeks 90. aastatel oli piirivalve ohvitseride maailmavaate ühtlustamine, Eesti Vabariigi ajaloo ja Vabadussõja pärandi tundmaõppimine läbi tähtpäevade tähistamise, isamaalise kasvatuse loengute tsüklite ning praktiliste õppuste. Tähtis osa ohvitseride ühtseks pereks liitmisel oli spordivõistluste ja seltskondlike koosviibimiste korraldamine ning osalemine kaitseväe, politsei ja päästeameti poolt korraldatud üritustel. Loodi kontaktid ja osaleti vastastikku Soome, Rootsi ja Läti piirivalve üritustel.
Peale kolonel Johan Saare on Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu juhatuse esimehed olnud major Vello-Marcelli Tiido, kolonel Henn Karits, major Arvo Reinsalu, piirivalvekolonel Jüri Kalve, vanemleitnant Tiit Põder, politseimajor Helen Neider-Veerme ning alates 2021. aasta juunist major Andrus Öövel.
Tänapäev
Täna kuulub Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu ridadesse 49 ohvitseri ja 7 toetajaliiget. Läbi aegade on ohvitseride kogu eesmärgiks ja põhitegevuseks olnud oma liikmete eetiline kasvatus ja isamaalise missioonitunde arendamine ning Eesti ohvitseride liitmine ühtseks isamaaliseks pereks. Tänasel Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogul on välja kujunenud kindlad traditsioonid. Igal aastal 9. mail tähistatakse kolonel Saare sünniaastapäeva pärgade asetamisega koloneli kalmule Metsakalmistul. 2004. aastast antakse samal päeval välja aateohvitseri rändauhinda – kolonel Johan Saare „Rändkotkast“.
Iga-aastaselt mälestatakse 1. detsembril 1924. aasta kommunistlikul mässukatsel hukkunud siseministri adjutanti nooremleitnant Harald Buschi pärgade asetamise ja küünalde süütamisega tema kalmul Siselinna kalmistul. Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu liikmed on osalenud 2007. aastast Võidutule eskordis Eesti Sõjameeste mälestuskirikust Toris võiduparaadi toimumise kohta. Samuti on aidatud korraldada lahkunud võitluskaaslaste – veteranide ärasaatmise tseremooniaid.
20. augustil 2003. aastal asutati ohvitseride kogu 80. aastapäeva auks Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu teeneterist, mille statuut kinnitati üldkoosolekul järgmise aasta mais.
Taasloodud Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu peaaegu 30 aastase tegevuse jooksul on aeg teinud oma korrektuurid, kuid põhikirjas püstitatud eesmärgid ei ole oma aktuaalsust kaotanud, kuigi saavutamise viisid ja võimalused on muutunud.